Paketijälg näitab TCP ZeroWindow. Enne kerneli seade muutmist tuvastage lõpp-punkt, mis nulli teatab.

See lõpp-punkt kirjeldab oma vastuvõtuvõimet sellel TCP-ühendusel. See ei teata, kui palju ribalaiust on kogu puhverserveril. Nulakna sond lubab saatjal teada saada, kas teatatud võime on muutunud; sondid üksi ei tõesta paketikaotust ega katkist puhverserverit.

browser  <-- TCP A -->  proxy  <-- TCP B -->  website

Need on eraldi TCP-vestlused. Oletame, et brauser lõpetab suure vastuse lugemise ja teatab A-l nulli. Puhverserver võib lõpuks lõpetada B tühjendamise, kui tema enda puhvrid täituvad. Hilisem nulaken B-l võib olla aeglase kliendi tagajärg, mitte algne probleem.

Vastupidine olukord on võimalik üleslaadimise ajal. Kui sihtrakendus lõpetab andmete tarbimise, võib selle aken B-l sulguda. Surve võib seejärel liikuda tagasi kliendi poole läbi puhverserveri puhvrite.

Pange tähelepanekud järjekorda

  1. Kirjutage üles ühenduse lõpp-punktid ja mõjutatud andmeülekande suund.
  2. Tuvastage, milline lõpp-punkt teatas esimesena kahanevast või nullist vastuvõtuaknast.
  3. Kontrollige, kas selle rakendus luges, oli peatunud muu toimingu juures või piiratud ressurssidega.
  4. Võrrelge ajastust puhverserveri teisel ühendusel enne algse põhjuse omistamist.

Wiresharki aknaanalüüsi sildid on salvestuse kasulikud tõlgendused, mitte korraldus suurendada iga vastuvõtupuhvrit. Ka akna skaleerimist tuleb tõlgendada ühenduse läbirääkimist silmas pidades.

Teise lõpp-punkti proovimine puhverserverite loendist ja ülekande taastumise nägemine on kasulik tõend, et tee muutus. Üksi ei tõesta see, et mõne operatsioonisüsteemi TCP-teostus oli vigane. Hoidke selgitus seotud vastuvõtva protsessi ja ühendusega, kus ootamine algas.

Seotud artiklid