Viimane rida on oluline: tuleta failisüsteemi klient seadistatud teenusest, mitte ära käivita teist vaikimisi builderit:

var proxy = new ProxyOptions(
    ProxyOptions.Type.HTTP,
    new InetSocketAddress("proxy.example.net", 8080));

var http = new NettyAsyncHttpClientBuilder()
    .proxy(proxy)
    .build();

var credential = new ClientSecretCredentialBuilder()
    .tenantId(tenantId)
    .clientId(clientId)
    .clientSecret(clientSecret)
    .httpClient(http)
    .build();

var service = new DataLakeServiceClientBuilder()
    .endpoint(accountUrl)
    .credential(credential)
    .httpClient(http)
    .buildClient();

var filesystem = service.getFileSystemClient(fileSystemName);

service.getFileSystemClient(fileSystemName) kannab üle vanema HTTP-torustiku, konto lõpp-punkti ja kohalduva salvestusseadistuse lapsele.

Näide annab sama http identimisandmete builderile, sest tõendi hankimine on teine päringutee. Eraldi ehitatud failisüsteemi klient peab samuti saama oma ettenähtud transpordi; ükski varasem builder ei loo üldist SDK vaikeväärtust.

Kasuta rakenduse konto URL-i, failisüsteemi nime ja identiteedi väärtusi. ProxyOptions ja Netty transporditüübid pärinevad Azure Core'ist, identimisandmete builder Azure Identityst ja teenuse builder Azure Storage Data Lake'ist; InetSocketAddress pärineb java.net-st.

accountUrl jääb salvestuse lõpp-punktiks ja failisüsteemi nimi valib lapse. Kumbki ei ole puhverserveri aadress. Kui salvestuse lõpp-punkt on avalikult kättesaadav ja lubatud on kasutada avalikku vahendajat, vali ProxyOptionsi host ja port HTTP puhverserverite loendist; jäta salvestus- ja identiteediseaded paigale.

Seotud artiklid