Brauseri HTTP-proksi seadistus ei hõlma WebRTC-d automaatselt. Tavaline IP-kontrolli leht mõõdab veebipäringut; kõne võib kasutada ühendamiseks ja aadresside leidmiseks eraldi teid.

SOCKS5 ei kaota seda erinevust. Chromiumi sisseehitatud SOCKS5 URL-proksi teostus toetab TCP-d, mitte üldotstarbelist UDP-assotsiatsiooni. Protokolli võimalused on sellest brauseriliidesest laiemad.

Brauserid pakuvad WebRTC jaoks eraldi võrgujuhtimist. Chrome avaldab privaatsuslaienduste API kaudu IP-käsitluse reeglistiku, sealhulgas disable_non_proxied_udp; ka Mozilla dokumenteerib WebRTC võrguprivaatsuse seadeid. See Chrome’i väärtus on API-reegel, mitte üldine märkeruut ega kõigi aadresside peitmise garantii.

Kontrolli tavalist veebiväljundit ja seejärel WebRTC käitumist päriselt kasutatavas konverentsirakenduses diagnostikaga, mille aruandevälju mõistad. Kohalikud aadressid, releeaadressid ja väljast vaadeldud avalikud aadressid kirjeldavad ühenduse eri osi. Pane kirja brauser ning katsetingimused: reeglid, laiendused, privaatsuskäitumine ja saadaolevad teed mõjutavad tulemust. Seega ei piisa järelduseks väitest „lekib alati” ega õnnestunud veebi-IP kontrollist.

Kui piirad WebRTC teed, katseta vajalikke kõnesid uuesti. Aadresside avalikustamise vähendamine võib takistada ka kõne ühendamist. See kompromiss on eraldi küsimus sellest, kas HTTP-proksi otspunkt on võrgus.

Seotud artiklid