Väljuva IP selgeks valimiseks on kaks fikseeritud puhverserveri lõpp-punkti tavaliselt lihtsam mõista kui rotatsioonireeglit. 3proxy puhul võib igal teenusel olla väljuv lähteaadress.

Pärast olemasolevaid kasutaja-, autentimis- ja juurdepääsukontrolli seadeid võib teenuse fragment välja näha nii:

socks -i127.0.0.1 -p1080 -e192.0.2.10
socks -i127.0.0.1 -p1081 -e192.0.2.11

Need SOCKS-kuulajad on ainult kohalikud. Asenda dokumentatsiooni aadressid serveris ettevalmistatud aadressidega. Kaugkliendid vajavad ettenähtud privaatset kuulajat ning sobivat võrgu- ja autentimispoliitikat, mitte juhuslikult avatud metamärgiga kuulajat.

3proxy viide teeb vahet -i (kliendi poole suunatud aadress) ja -e (teenuse väljuv allikas) vahel. Programm valib esimese või teise lõpp-punkti; see ei tõota iga päringu jaoks erinevat IP-d.

Pane kirja, mida iga lõpp-punkt tähendab

Näiteks port 1080 on mõeldud väljumiseks aadressi A kaudu ja port 1081 aadressi B kaudu. See kaardistus teeb üllatava käitumise uurimise lihtsamaks kui dokumenteerimata kogum.

Väline identiteet sõltub endiselt võrgust. Teenusepakkuja peab valitud allika lubama ja marsruut peab liikluse õigesti tagastama. Kui ülemvõrgu NAT kirjutab mõlemad allikad ümber üheks avalikuks IP-ks, näevad veebisaidid tõlgitud aadressi.

Olemasolev brauseriühendus võib pärast konfiguratsiooni muutmist säilitada oma varasema tee. Kõigepealt veendu, et uus ühendus kasutas ettenähtud kuulajat, seejärel jälgi seda kuni viimase väljuva hüppeni. Ainult seadistatud teenuseportide loendamine ei loenda erinevaid avalikke väljapääse.

Seotud artiklid