faye-websocket pakub proxy-valikut oma Client-konstruktoris. Edastage see enne ühenduse algust:

const WebSocket = require('faye-websocket');

const socket = new WebSocket.Client(
  'wss://service.example/socket',
  [],
  { proxy: { origin: 'http://proxy.example:8080' } },
);
socket.on('error', error => console.error(error.message));

Esimene URL tähistab WebSocket-teenust. proxy.origin tähistab HTTP vahendajat. Lubatud avaliku WSS-testi jaoks ilma proxy mandaadita pakub HTTP-proxy loend selle päritolu jaoks aadresse; kontrollige juurdepääsu tegelikule WebSocketi lõpp-punktile. Teek dokumenteerib origin'i nõutava proxy-valikuna ning toetab ka proxy-spetsiifilisi päiseid ja TLS-i seadistust.

Tühi massiiv on alamprotokollide loend, mitte proxy loend. Sisestage sinna rakenduse alamprotokollide nimed, kui teenus neid nõuab.

See seadistab koodi loodud Faye kliendi. Kui WebSocket kuulub teisele SDK-le, kasutage selle ühendusvalikute edastamiseks SDK toetatud teed. Selle eraldi soketi loomine ei muuda SDK olemasolevat ühendust.

Seotud artiklid