Milline IP lubada puhverserveris?
Luba lähteaadress, mida puhverserver tegelikult näeb. Sülearvuti privaatne LAN-aadress pole tavaliselt kaugühenduse avalik lähteallikas.
Kasuta lähteaadressi, mida puhverserver näeb sissetuleval ühendusel. Sülearvuti Wi-Fi-aadress ei pruugi olla see aadress.
Näiteks privaatse aadressiga 192.168.1.20 sülearvuti võib jõuda kaugpuhverserverini NAT-ruuteri kaudu. Puhverserver näeb tavaliselt tõlgitud avalikku lähteaadressi, nii et privaatse aadressi lubamise reegel ei sobi. Privaatsel teel, mis selle säilitab, võib sama privaatne aadress siiski olla täiesti õige reegel.
Kinnita vaatlus puhverserveri siseneval piiril: uuri ühendus- või pääsulogi, kui haldad seda, või kasuta hallatud teenuse dokumenteeritud kliendiaadressi meetodit. Brauseri IP-kontrollileht annab ainult tausta, sest võib kasutada muud marsruuti. Katseta tegelikku rakendust ja teed; teine puhverserver, VPN või võrgumuutus võib lähteallikat muuta.
Mitu seadet võivad jagada ühte tõlgitud aadressi. IP-reegel tuvastab võrguallika, mitte üksikkasutaja, seega otsusta ka autentimise vajadus. Kui lähteallikas muutub, korralda toetatud uuendusprotsess või autentimispoliitika, selle asemel et avada teenus kõigile aadressidele.
Reegli rakendamisel kontrolli selle asukohta ja lõplikku vaikimisi keelamist paigaldatud puhverserveriversioonis ning katseta lubatud ja keelatud allikaid. Näiteks Squidi pääsujärjekord võib muuta hilisema piirangu tähtsusetuks. Allika ning sihtkoha/pordi load on eraldi otsused; õige kliendiaadress ei nõua kõigi sihtkohtade lubamist.